SYREBO ROBOTKINDAD ON MÕELDUD JUST TEILE, KES TE KANNATATE INSULDIJÄRGSE VIGASTUSE ALL
[TS-VCSC-Youtube content_youtube=”https://www.youtube.com/watch?v=-mFkpLl4s24″]Syrebo käte taastusravi süsteem kasutab uuenduslikku Soft Robotic Exoskeleton tehnoloogiat
Igal aastal saab maailmas umbes 17 miljonit inimest insuldi, mistõttu on insult endiselt üks peamisi invaliidsuse põhjuseid. Kuni 75% insuldi üleelanutest kannatab pikaajalise käsvarre- ja käelabavigastuste all, mis toob kaasa tõsise mõju patsientide võimele sooritada igapäevaelu toiminguid ja ohustab nende autonoomiat.
Taastumise maksimeerimiseks näitavad kliinilised tõendid, et patsiendid peaksid alustama aktiivset, pikka, kõrge intensiivsusega ja korduvat funktsionaalset ülesannetespetsiifilist harjutamist.
Sensoorne treening on samuti väga soovitatav, kuna mitmed uuringud on seostanud somatosensoorseid kahjustusi algtasemel kehvema motoorse funktsiooni ja taastumisega pärast insulti.
Praktikas on kõrge intensiivsusega teraapia siiski töömahukas ning treeningu kestus võib olla piiratud terapeutide vastupidavuse ja kättesaadavusega, mis võib vähendada teraapia tulemusi. Lisaks on enamik praegustest teraapiatest suunatud peamiselt motoorsete funktsioonide parandamisele, jättes tähelepanuta neurorehabilitatsiooni sensoorsed aspektid.
Tänu kliinilisest lähtekohast lähtuvale disainile ja hõlpsasti kasutatavale seadmele on meie robotseadmel käe sensomotoorse rehabilitatsiooni jaoks potentsiaali suureks kliiniliseks vastuvõtmiseks, kohaldatavuseks ja tõhususeks.
Ideaalset neurorehabilitatsioonitreeningut võiksid pakkuda robotseadmed, kuna robotid suudavad pakkuda kõrge intensiivsusega treeningut motiveerivas ja kaasahaaravas virtuaalses keskkonnas.
Vaatamata viimastel aastatel käte rehabilitatsiooniks välja töötatud robotseadmete arvu suurenemisele, ei ole enamikku neist lahendustest siiski kunagi kliinilises keskkonnas testitud. Üks peamisi takistusi, mis on loetletud nende vähese kliinilise aktsepteeritavuse põhjuseks, on kõrge keerukus – nt pikk seadistamisaeg ja kunstlik funktsionaalsus. Lisaks sellele on hiljutistes metaanalüüsides jõutud järeldusele, et traditsiooniline robootiline treening annab sarnaseid või isegi halvemaid tulemusi kui tavapärane ravi, eriti igapäevaste elutegevuste puhul.
See ei ole üllatav, sest varasemad rehabilitatsioonirobotid pakuvad vaid üldist abi pigem kunstlike liigutuste sooritamiseks, mis on kaugel funktsionaalsusest. Praeguste robotite abil tehtavad sekkumised tuginevad abstraktsele visuaalsele tagasisidele, samas kui somaatilist (st taktilist ja proprioseptilist) tagasisidet kasutatakse vähe.
Virtuaalsete keskkondadega suhtlemisel tekkivate jõudude tajumine edastab aga olulist teavet peenmotoorika kontrollimiseks ja õppimiseks, nt esemete haaramise ja manipuleerimise ajal.
Seega võivad robotid, mis suurendavad somaatilist teavet haptilise renderdamise kaudu – st simuleeritud interaktiivsete jõudude pakkumine virtuaalsete objektidega – edendada funktsionaalset kasu, võimendades harjutamist rikastatud multisensoorses keskkonnas.