SYREBO ROBOTKINDAD ON MÕELDUD JUST TEILE, KES TE KANNATATE INSULDIJÄRGSE VIGASTUSE ALL
[TS-VCSC-Youtube content_youtube=”https://www.youtube.com/watch?v=-mFkpLl4s24″]Syrebo käte taastusravi süsteem kasutab uuenduslikku Soft Robotic Exoskeleton tehnoloogiat
Saadaval on nii kodu- kui ka kliiniku versioonid erinevate funktsionaalsete võimalustega.
Soft Robotic Exoskeleton Technology ühendab passiivse ja aktiivse treeningu, et katta käe rehabilitatsioonis kõik etapid. Need pehmed kindad võivad pakkuda erinevaid treeningrežiime, nagu passiivne käe kokku surumise ja lahti tegemise treening, abistav käetreening, peegeldav treening ja aktiivne mängutreening, mis on erinevates uuringustes näidanud, et see kiirendab käefunktsiooni taastumise protsessi.
Neurorehabilitatsiooni teooriale tuginedes kasutavad Syrebo käte rehabilitatsioonikindad aktiivseid mänge, et treenida aju ja närvisüsteemi kaotatud motoorseid funktsioone uuesti õppima. Integreeritud andurid jälgivad käe liikumist ja annavad tagasisidet, aidates patsientidel mõista ja jälgida oma teraapia edusamme. Kahepoolne peeglitreening aitab patsientidel parandada ka koordinatsiooni ja tasakaalu.
Syrebo kinnas pakub mitmesuguseid interaktiivseid kognitiivseid mänge, mis kombineerivad visuaalseid ja helilisi stiimuleid, et hoida patsiente füsioteraapias ning tõhustada ja kiirendada neurokognitiivset taastumist. Lisaks saab mängu raskusastet kergesti kohandada vastavalt patsientide käte liikumisele.
Syrebo käte rehabilitatsioonisüsteem on suurepärane vahend haiglatele, kliinikutele ja rehabilitatsioonikeskustele, kuna see soodustab käte taastusravi süsteem-neurorehabilitatsiooniteraapiat ka kodus, muutes taastusravi tõhusamaks ja kättesaadavamaks patsientidele.
Miks valida Syrebo™ käte taastusravi treenimise süsteem?
Traditsiooniline käte taastusravi treening on väga töömahukas ja aeganõudev. Käte taastusravi põhieesmärk on kombineerida käe ja ajutreening üheskoos.
Syrebo taastusravikindad muudavad käte taastusravi võimalikult tõhusaks, sest nende omaduste kombinatsioon aitab patsientidel taastada käe funktsiooni ja parandada nende tervislikku seisundit. Lisaks aktiivsele mängutreeningu režiimile pakub Syrebo ka passiivset treeningut, ülesandepõhist treeningut, abitreeningut ja kahepoolset peegli treeningrežiimi.
Syrebo käte rehabilitatsioonikinnas on disainitud poolpalmiku stiilis ning valmistatud painduvast kangast ja libisemisvastasest materjalist, nii et patsiendid saavad seda hõlpsasti ja mugavalt kanda ilma teiste abita. Rehabilitatsioonikinnas kasutab kokku-lahti sirutamist, et juhtida kahjustatud kätt sulguvate ja sirutavate liigutustega, kasutades jõuallikana paindlikku pneumaatilist bioonilist lihast. Erinevad tugevusastmed võimaldavad käelihase järkjärgulist tugevdamist teraapia ajal, kasutades käepidemõõturit.
Syrebo käte rehabilitatsioonikindad kasutavad robottehnoloogiat ja interaktiivseid mänge, et pakkuda lõbusat ja motiveerivat käteravi patsientidele, kes taastuvad pärast insulti, käetraumasid, ortopeedilisi operatsioone, tserebraalparalüüsi ja muid neuroloogilisi häireid, mis mõjutavad ülajäsemete motoorikat.
Hiina kõrgtehnoloogilise ettevõtte Siyi Intelligence poolt väljatöötatud Syrebo seeria tooted, mis ühendavad kliinilisi rehabilitatsiooniteooriaid, nagu peegelravi, motoorne ümberõpe ja “kesk-perifeerse-tsentraalse” suletud ahelaga rehabilitatsioon. CE, FDA ja ISO 13485 sertifitseeritud meditsiiniseadmena on Syrebo kinnas loodud selleks, et aidata patsiente ohutult ja usaldusväärselt käte rehabilitatsioonis ning on saanud arstidelt, terapeutidelt ja patsientidelt positiivset ja väärtuslikku tagasisidet. Siyi Intelligence’il on partnereid üle maailma ning tooted on esindatud enam kui 80 riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Brasiilias, Malaisias, Singapuris jne.
Igal aastal saab maailmas umbes 17 miljonit inimest insuldi, mistõttu on insult endiselt üks peamisi invaliidsuse põhjuseid. Kuni 75% insuldi üleelanutest kannatab pikaajalise käsvarre- ja käelabavigastuste all, mis toob kaasa tõsise mõju patsientide võimele sooritada igapäevaelu toiminguid ja ohustab nende autonoomiat.
Taastumise maksimeerimiseks näitavad kliinilised tõendid, et patsiendid peaksid alustama aktiivset, pikka, kõrge intensiivsusega ja korduvat funktsionaalset ülesannetespetsiifilist harjutamist.
Sensoorne treening on samuti väga soovitatav, kuna mitmed uuringud on seostanud somatosensoorseid kahjustusi algtasemel kehvema motoorse funktsiooni ja taastumisega pärast insulti.
Praktikas on kõrge intensiivsusega teraapia siiski töömahukas ning treeningu kestus võib olla piiratud terapeutide vastupidavuse ja kättesaadavusega, mis võib vähendada teraapia tulemusi. Lisaks on enamik praegustest teraapiatest suunatud peamiselt motoorsete funktsioonide parandamisele, jättes tähelepanuta neurorehabilitatsiooni sensoorsed aspektid.
Tänu kliinilisest lähtekohast lähtuvale disainile ja hõlpsasti kasutatavale seadmele on meie robotseadmel käe sensomotoorse rehabilitatsiooni jaoks potentsiaali suureks kliiniliseks vastuvõtmiseks, kohaldatavuseks ja tõhususeks.
Ideaalset neurorehabilitatsioonitreeningut võiksid pakkuda robotseadmed, kuna robotid suudavad pakkuda kõrge intensiivsusega treeningut motiveerivas ja kaasahaaravas virtuaalses keskkonnas.
Vaatamata viimastel aastatel käte rehabilitatsiooniks välja töötatud robotseadmete arvu suurenemisele, ei ole enamikku neist lahendustest siiski kunagi kliinilises keskkonnas testitud. Üks peamisi takistusi, mis on loetletud nende vähese kliinilise aktsepteeritavuse põhjuseks, on kõrge keerukus – nt pikk seadistamisaeg ja kunstlik funktsionaalsus. Lisaks sellele on hiljutistes metaanalüüsides jõutud järeldusele, et traditsiooniline robootiline treening annab sarnaseid või isegi halvemaid tulemusi kui tavapärane ravi, eriti igapäevaste elutegevuste puhul.
See ei ole üllatav, sest varasemad rehabilitatsioonirobotid pakuvad vaid üldist abi pigem kunstlike liigutuste sooritamiseks, mis on kaugel funktsionaalsusest. Praeguste robotite abil tehtavad sekkumised tuginevad abstraktsele visuaalsele tagasisidele, samas kui somaatilist (st taktilist ja proprioseptilist) tagasisidet kasutatakse vähe.
Virtuaalsete keskkondadega suhtlemisel tekkivate jõudude tajumine edastab aga olulist teavet peenmotoorika kontrollimiseks ja õppimiseks, nt esemete haaramise ja manipuleerimise ajal.
Seega võivad robotid, mis suurendavad somaatilist teavet haptilise renderdamise kaudu – st simuleeritud interaktiivsete jõudude pakkumine virtuaalsete objektidega – edendada funktsionaalset kasu, võimendades harjutamist rikastatud multisensoorses keskkonnas.