Õlaliigese nihestus e. luksatsioon

OLEMUS

Õlaliigese nihestus ehk luksatsioon on seisund, kus õlavarreluupea (caput humeri) väljub täielikult glenoidõõnest. Õlaliiges on inimkeha kõige sagedamini nihestuv liiges, moodustades umbes 50% kõigist liigesenigestustest. See tuleneb õla anatoomilisest eripärast — suhteliselt väike ja madal glenoidõõs võimaldab küll suurt liikuvusulatust, kuid on seetõttu vähem stabiilne.

Nihestuse tüübid:

  • Eesmine nihestus — moodustab 95-97% kõigist õlanihestustest, humeruspea liigub ettepoole-allapoole
  • Tagumine nihestus — haruldane (2-4%), seotud enamasti epileptiliste krampide, elektrilöögi või suure jõuga traumaga
  • Alumine nihestus (luxatio erecta) — väga haruldane, käsi jääb üles tõstetud asendisse

PÕHJUSED

Eesmine nihestus tekib tavaliselt käe sunnitud abduktsiooni ja välisrotatsiooni mehhanismiga:

  • Kukkumine väljasirutatud käele
  • Kontaktspordis otsene löök (ragbi, jäähoki, jalgpall)
  • Viskamisliigutuse käigus (käsipall, pesapall)
  • Ujumises, suusatamises ja võimlemises ülepea liigutuste käigus

Tagumine nihestus tekib siserotatsiooni ja adduktsiooni sundasendis — klassikaliselt epileptilise krambi või elektrilöögi ajal, kuna siserotaatorid on välisrotaatoritest tugevamad.

Nihestusega kaasnevad sageli pehmekoevigastused:

  • Bankarti lesioon — labrumi eraldumine eesmisest glenoidservast (kuni 90% esmakordsete nihestuste korral)
  • Hill-Sachsi defekt — humeruspea tagumise-ülemise osa kompressioonmurd (40-90%)
  • Aksillaarnärvi kahjustus — tuimus õla lateraalsel küljel, deltoidlihase nõrkus (5-35%)
  • Rotatormanseti rebend — eriti üle 40-aastastel patsientidel (30-80% vanusest sõltuvalt)

SÜMPTOMID

Äge õlanihestus avaldub järgnevalt:

  • Intensiivne, terav valu õlas
  • Nähtav deformatsioon — õlg on kandiline, akromion eendub, liigesõõnes on tühi tunne
  • Käe liigutamine on praktiliselt võimatu, patsient hoiab kätt keha lähedal
  • Turse ja verevalum arenevad kiiresti
  • Tuimus õla lateraalsel küljel viitab aksillaarnärvi kahjustusele
  • Tagumine nihestus on sageli raskesti tuvastatav — õlg tundub “lukustatud” siserotatsioonis

DIAGNOOSIMINE

Korrektne diagnostiline protokoll on äärmiselt oluline:

  • Röntgenuuring ENNE repositsiooni — kinnitab nihestuse suuna ja välistab luumurru (eriti tuberculum majus’e murd)
  • Neurovaskulaarne uuring enne ja pärast repositsiooni — aksillaarnärvi funktsioon, radiaalpulss
  • Röntgen PÄRAST repositsiooni — kinnitab edukat repositsiooni ja välistab iatrogeense kahjustuse
  • KT — näidustatud luuliste defektide hindamiseks (glenoidkaotus, Hill-Sachsi defekt)
  • MRT või MR-artrograafia — hilisem uuring pehmekoevigastuste täpsustamiseks, eriti noortel sportlastel, kellel kaalutakse operatiivset ravi

RAVI

Äge ravi:

  • Kinnine repositsioon — mitmeid tehnikaid (traktsioon-kontratraktsioon, Stimsoni meetod, välisrotatsiooni meetod), vajadusel sedatsioon ja analgeetikumid
  • Käetoes (sling) 1-3 nädalat — varasem on trend lühema immobilisatsiooni suunas
  • Krüoteraapia ja valuvaigistid esimestel päevadel
  • Varajane rehabilitatsioon — pendliharjutused juba esimesel nädalal

Rehabilitatsioon:

  • I faas (1-3 nädalat): passiivne liikuvus, pendliharjutused, isomeetrilised harjutused
  • II faas (3-6 nädalat): aktiivne liikuvus, kerge vastupidavustreening
  • III faas (6-12 nädalat): progresseeruv tugevdamine, propriotseptiivne treening
  • IV faas (3-6 kuud): spordispetsiifiline treening, täiskontakti juurde naasmine

Kirurgiline ravi näidustused:

  • Korduv ebastabiilsus konservatiivse ravi foonil
  • Noor sportlane (alla 25-aastane) kontaktspordis — varajane operatsioon on põhjendatud kõrge korduvuse riski tõttu
  • Oluline luukaotus (glenoid >20%, suur Hill-Sachs)
  • Bankarti korrektsioon (artroskoopiline) — labrumi kinnitamine ankuritega
  • Latarjet’ operatsioon — suurema luukaotuse korral

PROGNOOS

Korduva nihestuse risk sõltub tugevalt vanusest esimesel nihestusel:

  • Alla 20 aasta: 80-90% korduvuse risk ilma operatsioonita
  • 20-30 aastat: 60-70%
  • 30-40 aastat: 30-40%
  • Üle 40 aasta: 10-20%, kuid suurem rotatormanseti rebendi risk

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.

Leidsid vea? Anna teada

Kategooria

◀ Õlaliiges ja õlavööde

Seotud artiklid

▶ Õlaliigese adhesiivne kapsuliit ehk “külmunud õla” sündroom▶ Õlaliigese ebastabiilsus▶ Õlaliigese kõõlusepõletik ehk tendiniit▶ Õlaliigese rotaatormanseti pitsumissündroom▶ Õlanuki-rangluusideme vigastus▶ Õlavöötme rotaatoritemanseti vigastus← Kõik artiklid

Vaata kõiki 120 spordivigastuste artiklit