Lordoos ehk nõgusselgsus

DEFINITSIOON

Lordoos on lülisamba nimmeosa ülemäärane eesmine kumerus ehk nõgusus. Normaalne nimmelordoos on 40–60° (Cobb’i nurk). Hüperlordoosi puhul ületab nurk normaalse piiri. Mõõdukas lordoos on lülisamba normaalne füsioloogiline kuju, kuid liigne lordoos põhjustab probleeme.

PÕHJUSED

Hüperlordoosi tekkepõhjused on mitmekesised ja sageli omavahel seotud:

  • Pinges puusa painutajad (iliopsoas) — tõmbavad vaagent anterioorselt (ette), suurendades nimmelordoosi
  • Nõrgad kõhu- ja tuumalihased — ei suuda vaagent neutraalasendis hoida
  • Nõrgad tuharalihased (gluteus maximus) — ei tasakaalusta puusa painutajate tõmbejõudu
  • Anterioorne vaagna kalle (anterior pelvic tilt) — vaagen on pööratud ette, nimmeselg lordoosimaldne
  • Ülekaal, eriti kõhupiirkonnas — raskuskese nihkub ette, nimmeselg kompenseerib lordoosiga
  • Rasedus — kasvav kõht muudab raskuskeset
  • Kõrged kontsad — muudavad kogu kehahoiaku ahelt
  • Spondülolistees — lüli nihkumine suurendab lordoosi kompensatoorselt
  • Neuromuskulaarsed haigused — lihasdüstroofiad

TAGAJÄRJED

Liigne lordoos koormab lülisamba tagumisi struktuure ebaproportsionaalselt:

  • Fassettliigeste ülekoormus — kuna tagumised struktuurid kannavad suuremat koormust, areneb artroosi kiiremini
  • Lülivahekettaste tagumine kompressioon — suurendab kettaprolapse riski
  • Spinaalstenoos — lülikanali ahenemine sirutusasendis
  • Isthmus’e stressmurd (spondülolüüs) — eriti kasvueas sportlastel
  • Nimmeseljavalu — pidev ebamugavus ja valulikkus
  • Häiritud kõnnimuster — kompensatoorsed liigutused

SÜMPTOMID

  • Nähtav nimmeosa ülemäärane nõgusus — “sissevajunud” nimmeselg
  • Tuharad paistavad prominentselt välja
  • Kõht ulatub ette (isegi normaalse kehakaalu juures)
  • Nimmeseljavalu — eriti pikemal seismisel ja kõndimisel
  • Valu süveneb pikalt seismisel ja selga tahapoole painutamisel
  • Lihaspinge nimme- ja puusapiirkonnas
  • Väsimus seistes

DIAGNOOSIMINE

  • Kliiniline vaatlus — küljelt vaadeldes on nimmelordoos selgelt suurenenud
  • Vaagna asendi hindamine — anterioorne kalle on sageli nähtav
  • Thomas’e test — puusa painutajate lühenemise hindamine
  • Lihaslängu testid — puusa painutajad, hamstringid, nimmelihased
  • Lihasjõu testid — kõhulihased, tuharalihased
  • Röntgen — mõõdab nimmelordoosi nurka, välistab spondülolisteesi ja muud struktuurse patoloogiad
  • Funktsionaalsed testid — kõnnimustri analüüs, squat’i muster

RAVI

Harjutusteraapia on ravi nurgakivi:

Venitamine:

  • Iliopsoas’e (puusa painutajate) venitus — poolpõlvitav venitus, 3×30 sek mõlemal poolel
  • Rectus femoris’e venitus — kõhuli lamades põlve painutamine, kannatagune tuharale
  • Nimmelihaste venitus — põlved rinnale tõmmates, kassivenitus

Tugevdamine:

  • Kõhulihased — plank (alusta 20 sek, suurenda 60 sek-ni), surnud putukas (dead bug), Pallof press
  • Tuharalihased — sild (bridge, 3×15), hip thrust, kükk õige tehnikaga
  • Vaagnakalde harjutused (pelvic tilts) — selili lamades tõmmata nimmeselg vastu maad, hoida 10 sek

Kehahoiaku korrigeerimine:

  • Teadlik vaagna neutraalasend — õppida tunnetama vaagna õiget positsiooni
  • Ergonoomilised muudatused — tooli nimmetugi, seismisasendi korrigeerimine
  • Jalatsid — vältida kõrgeid kontsi

ENNETAMINE

  • Regulaarne tasakaalustatud treening — nii painutaja- kui sirutajagruppe
  • Igapäevane venitusprogramm puusa painutajatele
  • Tugev kere — kõhulihaste ja tuharalihaste pidev treening
  • Kehakaalu kontroll — vähendab nimmeselga koormust
  • Aktiivne eluviis — vältida pikaajalist istumist
  • Õige treeningtehnika — eriti jõuharjutustel tagada neutraalne seljaasend

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.

Leidsid vea? Anna teada

Kategooria

◀ Selg

Seotud artiklid

▶ Anküloseeriv spondüliit▶ Diski ehk lülivaheketta prolaps▶ Fassettliigese valusündroom▶ Küfoos ehk küürselgsus▶ Lülikeha ehk kompressioonmurd▶ Radikuliit ehk Ishias← Kõik artiklid

Vaata kõiki 120 spordivigastuste artiklit