Põlveortooside ja põlvetugede tüübid
Põlvetoed erinevad eelkõige selle poolest, kui palju tuge need annavad ja kui palju liikumist piiravad. Kerge tugi sobib igapäevaseks kandmiseks ja treeninguks, tugevam ortoos aga siis, kui põlv vajab kindlat külgtuge.
- Kerge tugi. Kootud põlvetugisidemed ja neopreenist tugisidemed annavad ühtlast survet ning hoiavad liigese soojas, piiramata liikumist. Kootud tugi on õhem ja hingavam, neopreenist tugi soojem.
- Põlvekedra kõõluse tugi. Patella- ja hüppajapõlve tugirihmad kinnitatakse põlvekedra alla, et suunata survet põlvekedra kõõlusele. Neid kasutatakse sageli jooksus ja hüppealadel.
- Reguleeritav tugi. Universaalsed põlveortoosid on rihmade ja takjakinnitustega, nii et survet saab ise reguleerida. Paljudel on külgmised tugevdused ja põlvekedra kohal ava.
- Kindel külgtugi. Hingedega põlveortoosid lasevad põlve painutada, kuid piiravad liigese külgsuunalist liikumist. Neid kasutatakse näiteks siis, kui põlv tundub ebastabiilne või kui arst või füsioterapeut on pärast sidemevigastust soovitanud kindlat tuge.
- Pehmendus. Põlvekaitsmed summutavad lööke ja kaitsevad põlve kukkumisel, näiteks võrkpallis ja kontaktspordis.
Kuidas valida sobivat põlveortoosi?
- Toe tugevus. Kerge surve ja soojus sobivad väsinud või kergelt valutavale põlvele ning ennetavaks kandmiseks. Kui põlv tundub ebakindel või taastud vigastusest, vali külgtugedega või hingedega ortoos.
- Tegevus. Jooksmiseks ja jõusaalitreeninguks sobivad õhukesed toed, mis püsivad liikumisel paigal. Kui spordialal on palju suunamuutusi või kukkumisi, võib põlv vajada kindlamat tuge või pehmendust.
- Suurus. Mõõda ümbermõõt täpselt selles kohas, mida toote suurustabel nõuab. Mõnel tootel mõõdetakse põlve ümbermõõtu põlvekedra kohalt, teisel reie ümbermõõtu 10–15 cm põlvekedrast kõrgemalt. Liiga suur tugi libiseb, liiga väike pigistab.
- Materjal. Kui oled lateksi suhtes tundlik, vaata toote koostist – osa tugisidemetest sisaldab looduslikku kummilateksit.
Enim ostetud mudelite hulgas on näiteks kerge Muelleri elastne põlvetugi ja kindla külgtoega Mueller Hg80 hingedega põlveortoos. Proovi kohapeal meie Tallinna kauplustes (Lastekodu 31 ja Tähesaju tee 11).
Millal põlveortoosi kanda?
Põlvetuge kasutatakse ülekoormuse ja põlvevalu korral, treeningul vigastuste ennetamiseks ning taastumisel pärast nikastust või muud vigastust. Sobiv tugi aitab põlve stabiliseerida ja koormust leevendada, kuid ei asenda ravi ega lihaste tugevdamist. Loe lähemalt, millal ja miks põlveortoosi kanda.
Pöördu arsti või füsioterapeudi poole, kui põlv on pärast vigastust tugevalt paistes, sellele ei saa toetuda, liiges lukustub või annab järele, samuti siis, kui valu püsib või süveneb. Pärast operatsiooni või sidemevigastust vali ortoos koos raviarsti või füsioterapeudiga.
Kandmine ja hooldus
- Aseta tugi nii, et põlvekeder jääks ava või pehmenduse keskele ja hingedega ortoosi liigendid põlveliigese kõrgusele.
- Tugi peab istuma tihedalt, kuid ei tohi tekitada tuimust, kipitust ega turset. Kui nii juhtub, lõdvenda rihmu või võta tugi ära.
- Pese tuge tootja juhendi järgi ja kuivata õhu käes, mitte radiaatoril.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on põlvetoel ja põlveortoosil?
Igapäevakeeles kasutatakse neid sõnu sageli samas tähenduses. Põlvetoeks või põlvesidemeks nimetatakse tavaliselt elastset tuge, mis annab survet ja soojust. Põlveortoos on enamasti tugevama ehitusega: sellel on rihmad, külgtoed või hinged, mis põlve stabiliseerivad ja liikumist suunavad.
Kas valida avatud või kinnise patellaga põlvetugi?
Avatud patellaga tugi on põlvekedra kohalt avatud. See vähendab survet otse põlvekedrale ja ava ümber olev pehmendus aitab põlvekedrat paigal hoida. Kinnine tugi katab ka põlvekedra ja jaotab surve ühtlaselt kogu liigese ümber. Kui sa pole kindel, kumb sobib, küsi soovitust füsioterapeudilt.
Milline põlvetugi sobib sportimiseks?
Jooksmiseks ja jõusaalitreeninguks sobivad kerged kootud või neopreenist toed. Hüppealadel kasutatakse sageli patellarihma, võrkpallis ja kontaktspordis pehmendusega põlvekaitset. Kui põlv vajab spordis kindlamat tuge, näiteks pärast vigastust, vali külgtugedega või hingedega ortoos.
Kui kaua võib põlvetuge järjest kanda?
Kerget elastset tuge võib kanda pikemalt, kui see on mugav ega tekita tuimust, kipitust ega turset. Tugevama ortoosi kandmise aeg sõltub põhjusest – pärast vigastust või operatsiooni lepi see kokku arsti või füsioterapeudiga.
Kas põlvetugi asendab harjutusi?
Ei. Tugi annab liikumisel kindlustunnet, kuid pikas plaanis on põlvele olulised ka tugevad reie- ja puusalihased. Sobivad harjutused aitab valida füsioterapeut.