Pöiavõlvi lamenemine

Pöiavõlvi lamenemine ehk lampjalgsus (pes planus) on seisund, kus jala pikivõlv on madalnenud või puudub, põhjustades jala ebanormaalset biomehaanikat. Lamedad jalad mõjutavad kuni 20-30% elanikkonnast ja võivad olla nii kaasasündinud kui ka omandatud.

TÜÜBID

Paindlik lampjalgsus (flexible flatfoot):

  • Kõige levinum tüüp, eriti lastel ja noortel
  • Jalalaevõlv on nähtav mittekoormatavas olekus (istumisel, varvastele tõusmisel)
  • Võlv kaob koormusel (seismisel)
  • Sageli asümptomaatiline ja ei nõua alati ravi

Jäik lampjalgsus (rigid flatfoot):

  • Võlv puudub nii koormatud kui koormamata olekus
  • Sageli seotud struktuurse patoloogiaga (tarsal koalitsioon, artriit)
  • Tõenäolisemalt sümptomaatiline ja nõuab ravi

Omandatud lampjalgsus täiskasvanutel:

  • Kõige sagedamini põhjustatud tibialis posterior’i kõõluse düsfunktsioonist (PTTD)
  • Progresseeruv deformatsioon, mis halveneb ilma ravita

PÕHJUSED

  • Tibialis posterior’i kõõluse düsfunktsioon (PTTD): kõige sagedasem omandatud lampjalgsuse põhjus täiskasvanutel
  • Kaasasündinud: perekondlik eelsoodumus, üldine sidemete lõtvus
  • Ülekaalulisus ja rasvumine: suurenenud koormus jalalaevõlvile
  • Vananemisega seotud kõõluste ja sidemete nõrgenemine
  • Vigastused: hüppeliigese, labajala vigastused
  • Neuroloogilised ja süsteemsed haigused: serebralparalüüs, reumatoidartriit, diabetes

BIOMEHHAANILISED TAGAJÄRJED

Lamedad jalad mõjutavad kogu alajäseme biomehaanikat:

  • Overpronation ehk ülemäärane pronatsioon: jala siseserva vajumine sisse
  • Sääreluu ja reieluu siserotatsiooni suurenemine
  • Põlvevalu (patellofemoraalne sündroom), puusaliigese ja alaselja ülekoormus
  • Plantaarfastsiidi ja Ahhilleuse kõõluse ülekoormuse risk suureneb

SÜMPTOMID

  • Jala sisekülje valu, eriti pikaajalise kõndimise ja seismise järel
  • Väsimus jalgades päeva lõpuks
  • Jalanõude sisemise osa kulumine
  • Turse sisemalleoluse piirkonnas (PTTD korral)
  • Põlve-, puusa- ja alaseljavarud
  • Raskusi varvastele tõusmisel (PTTD hilisem staadium)
  • Jala jäikus ja piiratud liikuvus (jäik lampjalgsus)

DIAGNOOSIMINE

  • Kliiniline uuring: seistes jalalaevõlvi hindamine, varvastele tõusmise test
  • Märja jalajälje test (wet footprint test): jalaprindi kuju annab infot võlvi olemasolu kohta
  • Too many toes sign: tagantvaates on näha rohkem varbaid lateraalse külje poolt (tagumine jala eversiooni deformatsioon)
  • Single heel raise test: PTTD korral patsient ei suuda ühel jalal kandlule tõusta
  • Kõndianalüüs (gait analysis): dünaamiline hindamine pronatsioonimustri kohta
  • Röntgenülesvõte: koormusega jalafotod näitavad luulist joondumist ja deformatsiooni
  • MRT: tibialis posterior’i kõõluse hindamine, liigespatoloogia
  • Ultraheli: kõõluse dünaamiline hindamine

RAVI

Konservatiivne ravi (enamikul juhtudel efektiivne):

  • Ortopeedilised sisetallad: kohandatud tugitalad jalalaevõlvi toetamiseks — ravi nurgakivi
  • Toetavad jalatsid: jäigem tallakonstruktsioon, kõrgendatud siseserv (motion control shoes)
  • Lihaste tugevdamine:
  • Tibialis posterior’i harjutused (towel scrunches, marble pickups)
  • Jalalihaste lühendamised (short foot exercise)
  • Sääre tagumiste lihaste tugevdamine
  • Ahhilleuse kõõluse venitamine — kitsas säärelaba lihas süvendab lamedat jalga
  • Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral
  • PTTD korral: hüppeliigese ortoos (AFO) raskematel juhtudel
  • Põletikuvastased ravimid ägeda valu korral

Kirurgiline ravi (näidustatud konservatiivse ravi ebaõnnestumisel):

  • PTTD varane staadium: kõõluse debridement ja sünoviaaektomia
  • Kalkaneus’e mediaalse nihke osteotoomia: kandluu ümbertõstmine
  • Kõõluse ülekanne (FDL transfer): tibialis posterior’i asendamine
  • Artrodees (liigese jäigastamine): lõppstaadiumis, kui liigespinnad on kahjustunud

ENNETAMINE

  • Laste paindlik lampjalgsus normaliseerub tavaliselt 6. eluaastaks ilma ravita
  • Toetavad jalatsid igapäevaseks kasutamiseks
  • Kehakaalu kontrolli all hoidmine
  • Regulaarsed jalaturgevdamise harjutused
  • Varane pöördumine spetsialisti poole, kui tekivad sümptomid

NB! Siinne info on mõeldud üldiseks hariduslikuks eesmärgiks. See ei asenda professionaalset meditsiinilist nõuannet. Vigastuse korral pöörduge arsti poole.

Leidsid vea? Anna teada

Kategooria

◀ Jalg ja pöid

Seotud artiklid

▶ Hallux valgus (pöidla väärpöördus)▶ Kannapiirkonna põrutus▶ Morton’i neuroom▶ Plantaarfastsiit e. Kukekannus▶ Pöialuu väsimusmurd← Kõik artiklid

Vaata kõiki 120 spordivigastuste artiklit