Käe- ja randmetoed

Randmetugede ja käeortooside tüübid

Käeortoosid ja randmetoed erinevad selle poolest, kui palju need randme liikumist piiravad. Kerge side annab tuge ja soojust, lahasega ortoos hoiab randme paigal.

• Elastsed randmesidemed. Neopreenist või kootud randmeside annab kerget survet ja soojust ning jätab käe liikuvaks. Ümbermähitavat sidet saab takjakinnitusega tihedamaks või lõdvemaks reguleerida. Paljud sidemed sobivad mõlemale käele, näiteks neopreenist elastne randmeside ja Incrediweari randme tugiside.
• Lahasega randmeortoosid. Metallist või plastist lahasega ortoos hoiab randme sirges ehk neutraalasendis ja piirab painutamist, kuid sõrmed ja pöial jäävad vabaks. Need on tavaliselt eraldi paremale ja vasakule käele, näiteks HMS-i lahasega randmetugi paremale ja vasakule käele.
• Randme- ja pöidlaortoosid. Need toetavad korraga randet ja pöialt, näiteks kui pöidla liigest on vaja ülekoormuse või vigastuse järel säästa. Üksikute sõrmede toetamiseks vaata sõrmelahaseid.
• Kompressioonkäised ja -kindad. Need annavad käele ja randmele ühtlast survet. Kompressiooniklassiga meditsiinilise käise valikul pea nõu arstiga.
• Abivahendid treeninguks ja tööks. Valikus on ka tõstekonksud haarde toetamiseks ning ergonoomilised randmetoed arvutitööks.

Kuidas valida randmetuge?

• Toe tugevus. Kerge randmeside sobib, kui ranne vajab töös või treeningul veidi lisatuge. Kui liigutamine teeb valu või ranne vajab puhkust, vali lahasega ortoos.
• Parem või vasak käsi. Lahasega ortoos on sageli mõeldud kindlale käele – kontrolli seda enne tellimist tootenimest.
• Suurus. Mõõda randme ümbermõõt randmeliigese kohalt ja võrdle seda toote suurustabeliga. Paljud ümbermähitavad sidemed on ühes reguleeritavas suuruses.
• Kasutusolukord. Ööseks sobib pehme ja hingav ortoos, treeninguks õhuke side, mis ei sega haaret.

Randmetoe istuvust saab kõige paremini hinnata seda proovides. Proovi kohapeal meie Tallinna kauplustes (Lastekodu 31 ja Tähesaju tee 11).

Millal randmetuge kasutada?

Randmetuge kasutatakse ülekoormuse ja randmevalu korral, korduvaid liigutusi nõudva töö ja treeningu ajal ning taastumisel pärast nikastust. Lahasega ortoos hoiab randme öösel neutraalasendis, mistõttu kasutatakse seda sageli karpaalkanali sündroomi korral. Loe lähemalt ka randme nikastuse ja TFCC-vigastuse kohta.

Pöördu arsti poole, kui ranne on pärast kukkumist tugevalt paistes või väärasendis või kui käega ei saa haarata. Ka väike luumurd võib alguses tunduda nikastusena, seega lase arstil üle vaadata randmevalu, mis pärast kukkumist ei taandu. Arsti nõu on vaja ka siis, kui sõrmede tuimus või valu püsib või süveneb.

Kandmine ja hooldus

• Kinnita tugi nii, et see püsib paigal, kuid sõrmed ei muutu tuimaks ega külmaks ega tursu.
• Lahasega ortoosi puhul jälgi, et ranne jääks sirgesse asendisse ja lahas asetuks tootja juhendi järgi.
• Kui kannad tuge pikemalt, anna nahale vahepeal puhkust ja hoia tugi kuiv.
• Pese tuge tootja juhendi järgi. Kui lahas on eemaldatav, võta see enne pesu välja.

Korduma kippuvad küsimused

Mis vahe on randmesidemel ja randmeortoosil?

Randmeside on elastne ja annab kerget tuge, survet ning soojust, piiramata oluliselt liikumist. Randmeortoos on jäigem: lahas või toed hoiavad randme kindlas asendis ja piiravad painutamist. Ortoos sobib siis, kui ranne vajab rohkem puhkust ja kaitset.

Milline randmeortoos sobib karpaalkanali sündroomi korral?

Sageli kasutatakse lahasega randmeortoosi, mis hoiab randme neutraalasendis, eriti öösel. Vali mugav ja hingav mudel, mis ei pigista. Kui sõrmede tuimus ja valu ei leevene, pea nõu arstiga.

Kas randmetuge võib kanda öösel?

Jah, kui see on mugav ega pigista. Öösel kasutatakse sageli pehmet lahasega ortoosi, mis hoiab randme sirgena. Kinnita see nii, et sõrmed ei muutuks tuimaks ega külmaks.

Kas randmetuge võib kasutada jõusaalis?

Jah. Treeningul kasutatakse õhukesi elastseid või ümbermähitavaid randmesidemeid, mis toetavad rannet surumis- ja tõsteharjutustel ega sega haaret. Tugi ei asenda õiget tehnikat ega jõukohast raskust.